logo
logo
Esileht
Uudised
Neile, kes jäid ja neile, kes lahkusid – ajalugu, mis saadab Oscari filmi “Belfast”
27/03/2023

Neile, kes jäid ja neile, kes lahkusid – ajalugu, mis saadab Oscari filmi “Belfast”

Oscariga nomineeritud filmi “Belfast” on kiidetud selle autentsuse eest, mis on loomulik, sest film põhineb režissöör Kenneth Branaghi elul. Kuigi „Belfast“ ei ole range autobiograafia, puudutab see Branaghi kogemusi Põhja-Iirimaal üles kasvades ja 1969. aasta rahutusi ning sellest tulenevat perioodi, mida tuntakse „The Troubles“ nime all. Tegeliku ajaloo mõistmine ja teadmine aitab rohkem aru saada filmi peategelase Buddy perekonna dilemmast ja filmi tagamaadest.

Peamiselt mustvalgelt filmitud „Belfast“ kujutab noore Buddy ja tema perekonna elu, kui religioosne ja poliitiline konflikt haarab endasse samanimelise linna, mis on nende kodulinn. Perekond seisab lõpuks valiku ees, kas jääda linna, kus nad on üles kasvanud või kolida kuhugi, kus on rahulikum. Film pälvis kriitikute tunnustuse ja mitu Oscari-nominatsiooni, sealhulgas parima filmi nominatsiooni. 2022. aastal võitis film parima originaalkäsikirja Oscari.

Belfasti lavastaja on Kenneth Branagh, kes on lavastanud nii neljatunnist Hamleti filmiadaptsiooni kui ka Ameerika kassahitti „Thor“. „Belfast“ on tema esimene film, mis kandideeris parima filmi Oscarile ja on vaieldamatult tema karjääri enim kiidetud film. Branaghi isiklik seos looga võib aidata selgitada, miks see on olnud palju edukam kui enamik tema teisi töid.

Kuidas Kenneth Branaghi elu inspireeris „Belfasti“?

Nagu „Belfasti“ Buddy, kasvas ka Branagh Belfastis üles töölisklassi protestantide pojana. Filmi alguses kujutatud 1969. aasta rahutuste ajal oleks Branagh olnud umbes sama vana kui Buddy ja Branagh on rääkinud sellest, kuidas tema enda lapsepõlvekogemused aitasid tal Belfasti linna filmis kujutada.

Branaghi pere seisis samuti sama valiku ees – kas jääda Belfasti, kus tulevik on ebakindel või kolida ära. Nagu Buddy pere, otsustasid ka Branaghi vanemad lõpuks linnast ära kolida ja koliti Inglismaale Readingi. Branagh on rääkinud, et oma iiri aktsendi tõttu langes ta koolikiusu ohvriks ja ta pidi käima logopeedi juures, et õppida rääkima „traditsioonilist“ inglise keelt.

Vaatamata nendele sarnasustele on Branagh öelnud, et film ei ole autobiograafia ja Buddy elu sündmused ei kajasta tema elu üks-ühele. Režissöör on öelnud, et ta tahtis jäädvustada üldisemat kogemust kogukonnast, kus ta üles kasvas, sealhulgas kasutades üldnimesid nagu “Buddy” ja “Pa”, et luua universaalset tunnet. Samas on ta kirjeldanud „Belfasti“ ka kui oma kõige isiklikumat filmi, öeldes, et “see idee oli viimase 50 aasta jooksul mu peas keerelnud, juba 9-aastaselt sain ma aru, missugust tüüpi elu ma elan ja kes ma päriselt olen.” Kuigi Belfast ei ole rangelt tõestisündinud lugu, on see tugevalt inspireeritud Kenneth Branaghi tegelikust lapsepõlvest.

Millised olid „Belfasti“ rahutused?

Üks meeldejäävamaid stseene „Belfastis“ leiab aset kohe filmi alguses, kus Buddy mängu katkestab vihane rahvas, kes on relvastatud kivide, kettide ja bensiinipommidega. Branagh kasutab 360-kraadist kaadrit, et kujutada seda kaost, kui Buddy ümber valitseb paanika. See algustseen tutvustab „Belfasti“ põhikonflikti, kuid see põhineb ka tõestisündinud sündmusel.

Belfasti algustseeni aluseks on 1969. aasta augusti rahutused. Mässud algasid 12. augustil Derrys, kui iiri-katoliiklaste õiguste eest võitlevad meeleavaldajad läksid vastamisi protestantlike rühmituste ja politseiga. Kaos levis peagi Belfasti ja teistesse Põhja-Iirimaa linnadesse. 14. augustil saatis Ühendkuningriik Briti armee appi rahutuste mahasurumiseks, mis kestis lõpuks 37 aastat.

Kuigi rahutused lõppesid 18. augustil, peetakse neid tänapäeval alguseks suuremale võitlusele, mida üldiselt nimetatakse „The Troublesiks“ ja mis kestis kaua pärast „Belfasti“ lõppu. Kuigi 1960. aastate Põhja-Iirimaal oli olnud ka varem proteste ja rahutusi, olid 1969. aasta rahutused kõige kahjulikumad. Need lõppesid 8 inimese surmaga, üle 750 vigastuse ja üle 150 kodu hävitamisega. Mõlemad konflikti osapooled nägid, et rahutustele järgneb veel vägivalda ning seetõttu moodustati rühmitused, nagu Ajutine Iiri Vabariiklik Armee (Provisional Irish Republican Army) ja Ulsteri Kaitseliit (Ulster Defense Association).

Kuidas „Belfast“ kajastab rahutusi?

„Belfast“ ei püüa kajastada kogu “The Troubles” konflikti, mis kestis ise aastakümneid ja seda oleks keeruline ühe filmi või artikli raames täielikult kokku võtta. Lühidalt öeldes on selle konflikti juured siiski Iirimaa jõhkras Briti koloniseerimises 16. sajandist kuni 20. sajandini. Sel perioodil elas palju inglasi Iirimaa põhjapoolseimas provintsis Ulsteris. Kui Iirimaa saavutas 1922. aastal iseseisvuse, pidasid Suurbritannia ja Iirimaa iseseisvusliikumise juhid läbirääkimisi lepingu üle, mille kohaselt jäi Ulster Põhja-Iirimaa nime all Ühendkuningriigi osaks.

See otsus oli Iiri rahvuslaste seas nii ebapopulaarne, et see põhjustas vastloodud vabariigis aasta aega kestnud kodusõja ja on tänase päevani delikaatne teema. Rahutuste ehk „The Troubles“ ajal viisid need pinged vägivallani kahe leeri vahel – ühed, kes soovisid, et Ulster oleks osa Iiri Vabariigist ja teised, kes soovisid, et Põhja-Iirima jääks Ühendkuningriigi osaks, kuhu kuuluvad ka režissöör Branagh ja filmi soundtracki üks heliloojatest Van Morrison. Avatud konflikti asemel pidasid mõlema poole põrandaalused rühmitused sõda pommirünnakute, jõukude vägivalla ja hirmutamise kaudu, mille käigus tsiviilisikud olid sageli sihtmärgiks või sattusid risttulle.

Rahutused lõppesid 1998. aastal sõlmitud Belfasti lepingu ehk Suure reede kokkuleppega, kuid mitte enne, kui üle 3500 inimese, sealhulgas hinnanguliselt 1840 tsiviilisiku, oma elu kaotas. Põhja-Iirimaa poliitika ja kultuur on ikka veel tugevalt jagunenud nende kahe poole vahel.

„Belfast“ annab vaid osalise ülevaate sellest konfliktist protestantliku lapse vaatenurgast rahutuste algusaegadel. Kuid filmi lõputiitrid, kus on pühendus nii “neile, kes jäid” kui ka “neile, kes lahkusid”, viitavad sellele, et valik, millega Buddy perekond silmitsi seisis, oli selle ajastu Belfastis väga tavaline. Kuigi „Belfast“ ei ole päris tõestisündinud lugu, võimaldab Branaghi enda lapsepõlvekogemus filmis puudutada probleeme, millega paljud Põhja-Iirimaa perekonnad rahutuste ajal silmitsi seisid.

Nüüd, kui ajalootund on läbi ja filmi tagamaad on natuke rohkem lahti seletatud, on õige aeg seada end TV3 Film kanali lainele, sest teisipäeval, 28. märtsil kell 19.20 on eetris just see sama, ühe Oscariga pärjatud linateos, „Belfast“. Meeldivaid filmielamusi!

Tagasi
1 / 3
gallery img
close
next

Teade edukalt edastatud

Sinu kiri on edastatud, täname!

close