Nähtus nimega Jason Bourne: viis põnevat fakti läbi aegade ühest kuulsaimast superspioonist

Jason Bourne’i (Matt Damon) kohtasime esimest korda juba kakskümmend kaks aastat tagasi ja selle aja jooksul on temast saanud üks maailma kuulsamaid superspioone. Noh, tehniliselt kõige kuulsam CIA palgamõrvar, aga sel pole erilist vahet.

Autor Robert Ludlumi välja mõeldud Bourne defineeris 2000ndatel üksipulgi action-kino ümber, taaselustades žanri ja panustades järgmisel kümnendil Bourne’i „ülemvõimu“. Tänu loomingulisele jutustamisele ja filmimaagiale on “Bourne’i identiteet” (2002), “Bourne’i ülemvõim” (2004) ja “Bourne’i ultimaatum” (2007) tõusnud moodsate klassikute hulka.

Hoolimata pidevas rambivalguses elamisest, on peategelase kohta palju saladuses. Bourne’i kurikuulus amneesia on kindlasti mänginud oma osa selles saladuslikkuses, kuid isegi kui seda mitte arvestada, on palju, mida see endine agent saladuses hoiab. Siin on meie viis fakti Jason Bourne’i kohta, mida sa ei pruukinud teada.

Ta räägib mitut keelt

Alustades ilmselgest, Jason Bourne tunneb end rahvusvahelisel tasandil väga mugavalt. Tihtipeale oleme näinud ja kuulnud, et ta räägib vabalt inglise, prantsuse, vene, hollandi, saksa, rootsi ja hispaania keelt. Tony Gilroy, frantsiisi peamine stsenarist, viis selle oskuse veelgi kaugemale kui Ludlumi romaanides välja toodi, kus märgiti, et Bourne’il pole probleemi prantsuse keele ja “idamaiste murrakutega”, kuid konkreetseid keeli välja ei toodud. “Bourne’i identiteedi” avastseenis räägib Bourne flaami keelt, mis on hollandi keele murre, mida kasutatakse Hollywoodi toodangutes väga harva…või üldse mitte kunagi.

Tõsi, Matt Damon ei õppinud enne filmivõtteid kõiki keeli ära, kuid tema pühendus müüs selle piisava autentsusgae maha. Näitleja töötas keeleõpetajatega, et kaotada ära oma ameerika aktsent, juurutades sellega ideed, et Bourne võib olla ükskõik kes, ükskõik kust. Lisaks, kuigi frantsiisis seda kunagi selgesõnaliselt välja ei tooda, oskab Bourne ka portugali keelt, mida tõendab tema Brasiilia pass. See aitab endisel palgamõrvaril paremini massi sulanduda, kui näiteks James Bond seda suudab.

Tal on mitmeid identiteete

Aliased on iga endast lugupidava agendi jaoks eluliselt tähtsad ja Bourne’i korduv võime märkamatult läbi turvameeskonna lipsata on selle tõestuseks. See selgub juba varakult “Bourne’i identiteedis”, kui seifi sees olev pass veenab amneesiapuudega inimest, et tema kodanikunimi on Jason Bourne. Iroonia seisneb muidugi selles, et Bourne on tema põhiline varjunimi ja vajalik ainult selleks, et baasile teada anda, et ta on kadunud. Bourne satub oma seikluste käigus mitme teise aliase otsa, olgu selleks siis John Michael Kane, härra Cruet või Gilberto de Piento. See ei pruugi olla kõige parem olukord amneesiahaige jaoks, kuid see identiteedikogumik võimaldab Bourne’il tulla ja minna, nagu talle endale sobib.

Raamatusarjas, mis hõlmab 12 lugu (millest 9 on kirjutanud Eric Van Lustbader), on Bourne’i varjunimede hulk veelgi suurem. Oma missioonide käigus nimetatakse endist agenti Charles Briggsiks, Delta One’iks, Paul Kay’ks, Adam Stone’iks ja George P. Washburniks. Kuid nagu filmid on aastate jooksul jätkuvalt näidanud, muutub palju ja vähene jääb samaks, jättes need nimed peamiselt romaanifännidele teada.

Jason on nime saanud päris elus amneiesiahaige Ansel Bourne’i järgi

Sobiva tegelaskuju nime otsides komistas Robert Ludlum Ansel Bourne’i kummalise juhtumi otsa. 1880. aastatel Rhode Islandil elanud jutlustaja Bourne ärkas ühel päeval teadmata kes ta on, ja lahkus kiiruga linnast. Ansel Bourne, kes asutas poe Pennsylvanias Brown’i nime all, ärkas kolm kuud hiljem üles tagasi endise mäluga ja oli täielikus segaduses, et miks ta nüüd poeomanik on. Bourne’ist sai Harvardi Psühholoogiliste Uuringute Ühingu uurimisobjekt ja teda nimetatakse nüüd esimeseks dissotsiatiivse fugia ehk isikliku identiteedi amneesia näiteks.

Bourne’i hüpnotiseeriti Harvardis töötamise ajal ja selgus, et ta võis erinevatel hetkedel võtta kas Browni või Bourne’i identiteedi. Teadlaste suureks üllatuseks oli aga see, et kumbki isiksus ei olnud teisest teadlik ja nad lihtsalt eksisteerisid tema mõtetes kõrvuti. Ütlematagi on selge, et Ludlum oli juhtumist vaimustuses ja kohaldas perekonnanime omaenda kangelase suhtes.

Bourne on romaanides palju vanem

Kui Damonile esimest korda pakuti Jason Bourne’i rolli, oli 31-aastane näitleja päris segaduses. Ta eeldas, ja õigustatult, et Liman otsib rollile vanemat näitlejat, sest romaanide järgi on Bourne’i vanus pigem viiekümnendates aastates. Tegelikult, tuletades meelde Limani poolt kustutatud taustalugu, oli David Webb (Bourne’i kodanikunimi) välisriigi ametnik, kes oli spetsialiseerunud idasuhetele. Tal oli naine ja kaks last, kuid Vietnami sõda sai neile saatuslikuks ning muserdunud Webb pidas vajalikuks astuda erivägede üksusesse nimega Medusa. See rühmitus sidus ta Treadstone’i ja Jason Bourne’i ametiaega.

Ilmselgelt viitab see ahastav sündmuste jada sellele, et Webb on vanem härra, eriti kuna Medusa ja Treadstone’i moodustamise vahel mööduvad mitmed aastad. Limanile see ei meeldinud ja kujutas Bourne’i ette noore mehena, kellel pole naist, lapsi ega ametikohta keeleteadlasena („Bourne’i pärand“) või professorina („Bourne’i ülemvõim“). Piisab vast öelda, et see risk tasus end ära ja andis Damonile rolli, mis jääb igaveseks tema nägu kandma.

Bourne’i oleks peaaegu mänginud Brad Pitt

Doug Liman vajas Jason Bourne’i, kes suudaks edasi anda väga erinevaid emotsioone. Ühest küljest pidi ta olema südametu, kellel on täiesti ükskõik kellegi kael murda ja valitsusagente oimetuks lüüa. Teisest küljest pidi ta olema mees, kes säilitab elementaarse viisakuse ja võidab vaatajate südamed isegi siis, kui ta sooritab koletuid tegusid. Stuudio pakkus välja eakohased näitlejad nagu Russell Crowe ja Sylvester Stallone, kuid Liman soovis siiski nooremat peategelast. Supertäht Brad Pitt, kes oli äsja mänginud kassahitis “Oceani 11” (2001), oli just selline näitleja, keda Liman silmas pidas.

Pittile pakuti rolli koheselt ja uudised hakkasid teda kiiresti Bourne’i projektiga seostama. Hoolimata sellest paljutõotavast sobitusest, loobus Pitt lõpuks ja otsustas hoopis mängida Tony Scotti filmis “Spy Game” (2001). See oli samalaadse CIA spionaažiga seotud film ja see otsus osutus nii Limani kui ka produktsiooni inimeste jaoks masendavaks. Õnneks sai Damon selle rolli ja sellest tulenev edu tõestas, et kõik pidigi nii minema.

Vaata legendaarse kassahiti frantsiisi viiendat filmi „Jason Bourne“ juba sel laupäeval, 3. veebruaril, kell 20.00 kanalil Go3 Films