Tõeline lugu filmi „Mina, Tonya“ taga

Tonya Harding ei ole enam kui kaks aastakümmet professionaalselt iluuisutamisega tegelenud, kuid tema nimi tuleb ikka veel jutuks 1994. aastal aset leidnud suurt tähelepanu pälvinud rünnaku tõttu kaasvõistleja Nancy Kerrigani vastu.

Harding sai spordist keelu pärast seda, kui selgus, et tema endine abikaasa Jeff Gillooly oli maksnud Kerrigani ründajale, et ta võetaks USA iluuisutamise maailmameistrivõistlustel sihikule. Skandaal jõudis taas tähelepanu keskpunkti tänu eluloofilmile „Mina, Tonya“, mis räägib loo Hardingu vaatevinklist kasutades võtmeisikute, sealhulgas Hardingu (Margot Robbie), Gillooly (Sebastian Stan) ja Hardingu ema LaVona Goldeni (Allison Janney) intervjuusid.

Toome teieni Hardingu elus toimunud sündmused, mis eelnesid ja järgnesid Kerrigani ründamisele ja milliseid neist film kajastas õigesti ning millega paisutati üle.

Olgem hoiatatud, sest artikkel sisaldab spoilereid!

Tõde: Harding oli tõesti äärmiselt õnnelik, kui sooritas kolmekordse akseli

Hardingust sai 1991. aasta USA iluuisutamise meistrivõistlustel esimene ameeriklanna, kes sooritas kolmekordse akseli – äärmiselt raske hüppe, mille puhul uisutaja teeb õhus kolm ja pool pööret. Pärast hüppe sooritamist oli Hardingul suu lahti ja ta juubeldas võidukalt selle soorituse tõttu täpselt nii, nagu Robbie mängib seda hetke filmis.

„Mul oli kõht kurgus,“ räägib Harding sellest hetkest dokumentaalfilmis „30 For 30: The Price of Gold“. „Mu süda lihtsalt peksis.“

Väljamõeldis: Harding sõimas kohtunikke

Filmis „Mina, Tonya“ satub Harding vastuollu iluuisutamise kohtunikega oma kostüümi tõttu, mis olid sageli tema poolt tehtud, sest ta ei saanud endale finantsiliselt disainerite tehtud rõivaid lubada. „Minge perse,“ ütleb ta neile pärast üht võistlust. „See tulemus on kuradi võltsitud.“ Tegelikkuses tõdes Harding „The Price of Gold“ dokumentaalis, et nende kommentaaride asemel ütles ta hoopis „Hoidke minust eemale“.

Dokumentaalfilmis kinnitatakse kostüümidega seonduvat draamat, meenutades intsidenti, kus üks kohtunik ähvardas Hardingu võistluselt välja visata, kuna ta kandis roosat kostüümi, mille ta oli ise õmmelnud. „Ütlesin neile, et kui te suudate mulle 5000 dollarit kostüümi jaoks välja käia, siis ma ei pea seda kandma,“ selgitas ta.

Tõde: Harding seisis kogu oma elu vältel silmitsi lähedaste väärkohtlemisega

Filmis on palju stseene, mis kujutavad Hardingu ema poolt nii füüsilist kui ka emotsionaalset väärkohtlemist. Tema endist abikaasast Jeff Gilloolyt näidatakse samamoodi, kuidas ta kohtleb teda nii enne kui ka pärast nende lahkuminekut. Tegelikus elus väitis Harding, et Gillooly peksis teda, samas kui perekond ja sõbrad rääkisid ajakirjanikele, et tema ema LaVona Golden oli vägivaldne.

„Mu mees lõi mind, mu ema lõi mind, aga nad armastasid mind,“ ütleb Harding filmis „The Price of Gold“. Dokumentaalfilmis olevad kaadrid näitavad, kuidas Harding räägib pärast võistlust oma emaga, paneb telefoni kinni ja ütleb: „Kuradi lits“. Harding on väitnud, et tema ema viskas kord noa tema suunas ja ka seda hetke on filmis kujutatud.

Nii Golden kui ka Gillooly, kes hiljem muutis oma nime Jeff Stone’iks, on kõike eitanud.

Tõde: Shawn Eckhardt pidas end mõjukaks spiooniks…mida ta ei olnud

Shawn Eckhardt, Gillooly sõber ja ühel hetkel ka Hardingu ihukaitsja, aitas korraldada Kerrigani vastu vandenõu. Eckhardt oli enda sõnul spionaaži ekspert, kes ütles, et tal on ülemaailmne võrgustik. Filmis näidatakse, kuidas tema tegelane, keda mängib Paul Walter Hauser, kekutab sellega, et ta tunneb palgamõrvareid ja osaleb riskantsetes ettevõtmistes. Seda väitis Diane Sawyer, kes pärast juhtumit viis läbi intervjuu tegeliku Eckhardtiga.

Eckhardtil, kes hiljem muutis oma nime Brian Sean Griffithiks, oli 1994. aasta Sports Illustratedi skandaali käsitleva artikli kohaselt „maailmaklassi“ ettekujutlusvõime: „Tema elulookirjeldus jätaks James Bondi häbisse. Pole tähtis, et vähe sellest on tõsi.“

Osaliselt väljamõeldis: Eckhardt saatis Hardingule surmaähvarduse, mis sundis teda võistlusest loobuma

Aastal 1993 pidi Harding loobuma Loode-Euroopa meistrivõistlustest pärast surmaähvarduse saamist. Kuigi politsei ei saanud kunagi teada, kes ähvarduse päriselt saatis, siis filmis on anonüümne kõne see, mis inspireerib Gillooly tegelaskujul Kerrigani vastu plaani hauduma hakata. Filmi „Mina, Tonya“ lõpus ütleb Eckhardti, et ta tegi ise surmaähvarduse, et käivitada sündmuste jada, mis viisid Kerrigani ründamiseni. Tegelikkuses on helistaja identiteet teadmata.

Tõde: LaVona Goldenil oli lemmikloomaks lind

Allison Janney mängib filmis „I, Tonya“ Hardingu ema LaVona Goldenit, kelle õlal istub kogu filmi vältel papagoi, mis tekitab mõned filmi kõige humoorikamad hetked. Golden istus ka päriselus intervjuu ajal, nagu Janney teeb seda filmis, karusnahas ja õlal istuva linnuga ja seda kinnitavad kaadrid dokumentaalfilmist „The Price of Gold“.

Vaata seda ühe Oscariga pärjatud ja kahele nomineeritud eluloodraamat juba pühapäeval, 10. septembril, kell 22.00 kanalil Go3 Films.