5 põhjust miks “Paddington 2” on läbi aegade parim film

„Paddington 2“ tähistas 2017. aastal armsa karu naasmist suurele ekraanile ning selle ülimalt positiivne vastuvõtt pani inimesi mõtlema, et kas selle filmi näol on tegemist kõigi aegade parimaga?

Film jälgib Paddingtoni, kes otsustab oma tädi Lucy sünnipäevaks hankida ruumilise raamatu Londonist, sest ta on alati tahtnud seda linna näha. Enne, kui Paddington jõuab veidrate tööotsadega piisavalt raha teenida, et antud raamat osta, varastab raamatu üks kunagine kuulus näitleja nimega Phoenix Buchanan ja lavastab Paddingtoni varguse süüdlaseks.

Inimesed hakkasid arutama kas “Paddington 2” on aegade parim film, kui selle Rotten Tomatoesi (filmiarvustusi koondav veebileht) skoor oli kõrgem kui “Kodanik Kane’il”. Kuigi need kaks filmi ei saakski rohkem erineda, tekitab see huvitava arutelu – kuidas peaaegu kõigile, kes on „Paddington 2“ näinud, on see meeldinud? Lisaks sellele, et vaatajatel on pehmet karu lihtsalt nunnu vaadata, on filmil ka palju teisi plusse. Kuigi film kaotas Rotten Tomatoesi edetabelis esikoha, on siiski palju põhjusi, miks “Paddington 2” võib olla üks kõigi aegade parimaid filme.

„Paddington 2“ on segu erinevatest filmižanritest

„Paddington 2“ meeldib erinevatele vaatajaskondadele…võib-olla just žanrile mittevastava loo tõttu. Tegemist on klassikalise filmimüsteeriumiga, kus perekond Brown uurib Buchanani kohta ja selgub aeglaselt, miks üks väike ruumiline raamat talle nii oluline on. Tegemist on ka komöödiaga, sest muuhulgas on filmis seigad, kus Paddington küüris aknaid oma karvakattega ja kogemata pesi ühe punase sokiga vangide vormiriided roosaks. Vaatajad kirjeldavad filmi isegi kui omamoodi kaasaegset muinasjuttu, eriti kuna see on suunatud ka kõige noorematele filmivaatajatele. Paddingtoni õppetunnid viisakusest, headusest ja kommete meelespidamisest on väärtused, mida ühiskonnana soovime lastele sisendada ning edasi anda.

Hugh Grant teeb oma karjääri parima pahalase esituse

Grant kehastab Pheonix Buchanani: kunagine kuulus näitleja, kes nüüd näitleb koeratoidureklaamides. Ta on Paddingtoni ideaalne vastand – Paddington on alati eeskujulik ja aus, kuid Buchanan peidab oma tõelist olemust paljude maskeeringute taha, mida ta kogu filmi jooksul kannab. Granti esitus on tõsiselt üle võlli ja kurjakuulutav ning eriti lõppstseenis, kus ta on valmis Paddingtoni tõeliselt ohtu seadma, et saada seda, mida ta tahab. Grant ise usub, et “Paddington 2” võib olla isegi tema karjääri parim film, nii et vähemalt vaatajad teavad, et ta nautis oma aega, mil ta jagas ekraani armastatud karuga.

„Paddington 2“ on ilusa kinematograafiaga

Paddington 2 tõestab, et lastefilmid võivad olla mõeldud kõigile vanuserühmadele, kui loojad hoolitsevad nii hoolikalt järje eest. Filmil on värviline lavastuskujundus ja lummavad võtted, näiteks nagu stseenis, kus selgub, et Paddington aitab vanglat ümber kujundada. Kui Paddington vanglasse saabub, on valgustus külm ja hall, mis peegeldab sünget atmosfääri, kuid pärast lahke karu saabumist on vangla visuaalselt soe ja valgusküllane. See on üks paljudest näidetest visuaalsest jutustamisest kogu filmi jooksul. Selline film nagu “Paddington 2” arendab laste arusaamist filmikeelest ja võiks öelda, et istutab isegi seemneid, et homsed filmitegijad õpiksid, kuidas visuaalset lugu kujundada.

„Paddington 2“ on täiuslik film pisarate valamiseks

„Paddington 2“ pakub sellist nutmist, mille pärast publik tavaliselt Pixari klassikute poole pöördub. Filmi lõpus, kui Brownid paljastavad, et naabruskond aitas tädi Lucy sünnipäevaks Londonisse tuua, on vaatajal raske mitte tunda, kuidas nende süda kasvab kolm korda suuremaks. Film on ideaalne pisarakiskuja, sest seal puudub tõeline ja kestev kurbusvaid toetub hoopis lihtsatele asjadele. Režissöör Paul King ei pea tegema midagi suurt või kohutavat, et pakkuda emotsionaalset katarsist – piisab sellest, kui Paddington peseb oma nuriseva naabri aknaid, et päikesevalgus tema korterisse pääseks.

„Paddington 2“ rõhutab oma põhiteema tõelist väärtust

Kui film jõuab lõputiitriteni, võib vaatajatel tekkida tahtmine kallistada oma pereliikmeid või helistada sõbrale, kellega nad pole ammu rääkinud. Filmi lõpuosa, kus kõik Browni perekonna liikmed tulevad kokku, et kasutada oma unikaalseid oskusi Paddingtoni päästmiseks, on puhas rõõm vaadata. Kui Paddingtoni sõbrad oma lennuki ümber pööravad, et hädas olevat Paddingtoni päästa, on see meeldetuletus sellest, miks Paddingtoni pühendumine headusele on hädavajalik…tegemist on doominoefektiga. Tädi Lucy päästis Paddingtoni jõest filmi esimeses stseenis. Tänu sellele ühele teole elab Paddington edasi Londonis ja puudutab nii paljude inimeste elusid. Selle käigus on ta puudutanud ka publikut oma lemmiku marmelaadi magususega.