Raamatuklubi eestvedajad filmist “Raamatuklubi”: taolised ettevõtmised innustavad inimesi ka keerukamaid teoseid lõpuni lugema

Raamatuklubid innustavad inimesi ka esmapilgul keerukamaid teoseid lõpuni lugema, ütlevad 5 aasta sarnast ettevõtmist vedanud Maris Schryer ja Katrin Meos juba sel laupäeval kell 20 filmikanalil TV1000 Premium esilinastuva komöödia “Raamatuklubi” kohta. Naiste hinnangul pole Eestis raamatuklubid üleliia populaarsed seetõttu, et mitte kõiki põlvkondi eestlasi ei ole julgustatud arutlema.

Milles seisneb raamatuklubi sotsiaalne fenomen? Miks raamatuklubid pole Eestis väga suurt populaarsust saavutanud?

Raamatud annavad võimaluse astuda oma igapäevaelust välja või siis lihtsalt midagi kõrvalt vaadelda ja saada uusi mõtteid või vaatenurki. Nii nagu on tore igasugu reisikogemusi, hea etenduse muljeid või filmielamusi kellegagi jagada-arutada, nii on ka raamatutega. Raamatut loetakse küll üksinda, aga üheskoos sama raamatu üle mõtisklemine avab tegelasi ja käsitletud teemasid nende nurkade alt, mida ise ei pruugi lugemise käigus märgata. Arutelu käigus muutuvad kõik raamatud mitmekihilisemaks ja tegelased huvitavamaks.

Raamatute lugemisel on kindlasti rohkem pingutust vaja kui filmi vaatamisel, aga raamatuklubid ei ole Eestis üleliia populaarsed võib-olla ka seetõttu, et teatud põlvkonda eestlasi ei ole julgustatud arutelu tekitama. Inglisekeelses kultuuris on raamatuklubid üks sotsialiseerumise viis ja raamat on lihtsalt põhjus kokku saamiseks. Kui ette võtta liiga raskeid pähkleid, võib lõbu ära kaduda. Samas on raamatuklubi just innustanud mõned esmapilgul tülikamad teosed käsile võtma ja lõpuni lugema, mida üksinda lugedes on lihtsam ootele jätta. Seda magusam on pärast üksteise mõttekäike kuulata.

Kuidas raamatuklubi töö on korraldatud?

Meie klubis käib koos kümmekond inimest, kel on rutiiniks lugeda igas kuus üks raamat, mis on eelnevalt valitud. Valikukriteeriume oleme erinevatel aastatel testinud ja muutnud. Kokkusaamisel arutleme raamatu tegevuse, tegelaste ja ajastu üle, mõnikord uurime juurde infot raamatus viidatud päriselu tegelaste või sündmuste kohta, sageli avastame midagi uut, mis edaspidiseks huvi pakub. Diskussioon on vabas vormis, kõik osalejad avaldavad arvamust.

Millised on olnud kõige populaarsemad ning kõige enam tuliseid diskussioone tekitanud raamatud teie klubis?

Kõige populaarsemad raamatud on tavaliselt värsked bestsellerid, aga neid me liiga kiiresti oma lugemisvalikusse ei kipu lisama, sest üritame raamatukogu raamatuid lugeda ja värsketel bestselleritel on kohe järjekorrad.

Enim diskussiooni tekib raamatute ümber, kus on rohkem tõlgendamise ruumi jäetud. Värskelt meenuvad M. Atwoodi „Alias Grace“ ja mitu aastat tagasi loetud M. Cunninghami „Tunnid“, mis veel omakorda tõukas lugema Virgina Woolfi „Proua Dalloway“. Lisaks on intrigeerivad raamatud, kus tegevus toimub meist väga erinevas keskkonnas, nagu näiteks A. Roy „Ülima õnnelikkuse kogudus“ või A. Al-Aswaani  „Jakubijani maja“.

Kas ka teie klubis on ette tulnud, et loetud raamatud on kuidagi muutnud klubiliste elu nagu juhtus filmis raamatu “Viiskümmend halli varjundit” lugemisel?

Raamatute lugemine ja klubis üheskoos arutamine annab juurde empaatiavõimet, suurendab maailma mõistmist, pakub uusi teadmisi ning inspireerib järgmisi reisisihte valima. Suuremad muutused käitumises on loodetavasti alles ees.

Komöödiale “Raamatuklubi” (2018) saab kaasa elada juba sel laupäeval, 8. juunil kell 20 filmikanalil TV1000 Premium, mida näeb teleteenusepakkuja TVPlay Home vahendusel või suuremate kaablioperaatorite TVPlay filmikanalite teemapakettides.