fbpx
logo
logo
Esileht
Uudised
„Lelulugu 4“ ainetel: kuidas Pixari megaedukas filmisari peaaegu sündimata jäi
15/01/2021

„Lelulugu 4“ ainetel: kuidas Pixari megaedukas filmisari peaaegu sündimata jäi

24 aastat pärast esimese „Leluloo“ linastust saab Pixari esimene ja kõige tuntum filmiseeria väärika lõpu. Ülipopulaarse filmisaaga neljandas osas liitub seltskonnaga käsitöötunnis valmistatud Luhvik ja kogu kamp suundub seiklusi täis ringreisile. Originaalis annavad tegelastele oma hääle Hollywoodi superstaarid nagu Tom Hanks, Tim Allen ja Keanu Reeves. Kuna „Lelulugu 4“ esilinastub sel laupäeval, 16. jaanuaril kell 20.00 kanalil TV3 Film, siis meenutame selle revolutsioonilise joonisfilmi rasket algust.

Kokku kolm Oscarit võitnud ja eriefektide maailma raputanud animatsioonisarja saamislugu oli kõike muud kui lihtne. Tegu oli ka alles esimese Pixari täispika animatsiooniga.  Pixar sai alguse 1979. aastal „Tähesõdade“ filme lavastanud Lucasfilmi arvutiosakonnast. Juba siis mõlkus meestel meeles mõte maailma esimesest arvutiga tehtud filmist, kuid samas teati, et nii võimsa tehnika saabumiseni läheb veel aastaid. Eraldiseisva ettevõtte poole hakati püüdlema 1983. aastal.

1986. aastal otsis Pixar rahastust, kuid sai tervelt 45 eitavat vastust erinevatelt investoritelt ja korporatsioonidelt. Lõpuks võeti vastu 5 miljoni dollariline pakkumine legendaarselt Apple’i juhilt Steve Jobsilt, kes pidi hiljem Pixari töös hoidmiseks investeerima veel 50 miljonit dollarit.

Pixari animatsioonide lavastajaks oli John Lasseter, kes oli varem töötanud Disneys, kuid sai sealt kinga. Kui Pixari esimesi lühianimatsioone edu saatis, üritas Disney teda tagasi saada. Lasseter polnud sellest huvitatud. Kuna Pixar oli pankroti äärel, olid Lasseter ja Jobs pingetest hoolimata nõus Disneyga koostööd tegema.

1993. aasta 19. novembrit kutsuvad Pixari töötajad „Musta reede intsidendiks“. Disney türanlik juhatuse liige käskis pidevalt käsikirja muuta ja lõpuks polnud Lasseteri versioonist enam midagi alles. Joonisfilmi esimene versioon ei meeldinud kummalegi osapoolele ja „Leluloo“ tootmine peatati kolmeks kuuks kuni Lasseter uue stsenaariumiga välja tuli. Sel ajal toetas Jobs projekti oma rahadest.

Pixar müüs enda loodud tarkvara ja tootis ilusaid reklaame, kuid oli siiski pidevalt kahjumis. Jobs plaanis seetõttu tihti Pixari müüki, seda isegi veel 1994. aastal kui „Lelulugu“ juba valmimas oli. Kui ta kuulis kriitikutelt, et sellest saab suure tõenäosusega hitt ja et Disney nõustus animatsiooni levitama, oli ta nõus Pixarile veel ühe võimaluse andma.

1995. aastal esilinastunud „Lelulugu“ saigi maailma esimeseks täielikult arvutiga animeeritud joonisfilmiks. USAs sai „Leluloost“ aasta edukaim kodumaine film, tehes silmad ette isegi sellistele klassikutele nagu „Apollo 13“, „Batman igaveseks“, „Agent 007: Kuldsilm“ ja paljud teised. „Lelulugu“ liigutas nii lapsi, täiskasvanuid kui isegi filmikriitikuid. Joonisfilm nomineeriti kolmele Oscarile ning võitis Ameerika Filmiakadeemia eriauhinna. „Leluloo“ loomine maksis 30 miljonit, aga tõi üle maailma sisse 373 miljonit dollarit.

Kogupere animatsioon „Lelulugu 4“ (2019) esilinastub sel laupäeval, 16. jaanuaril kell 20.00 telekanalil TV3 Film, mida näeb teleteenusepakkuja Home3 või suuremate kaablioperaatorite vahendusel.

Tagasi
1 / 3
gallery img
close
next

Teade edukalt edastatud

Sinu kiri on edastatud, täname!

close