Draama “Colette”: 9 skandaalset fakti nimitegelase elust

“Colette” on tõsielul põhinev draama samanimelisest ülipopist prantsuse naiskirjanikust ja näitlejast, kes oli 1900. aastate alguses avalikult biseksuaalne. Et seda linateost Keira Knightly’ga peaosas näeb filmikanalilt TV1000 Premium, otsisime välja 9 skandaalset fakti selle legendaarse naise elust.

• Aastal 1900 alustas Colette pooleldi autobiograafilist raamatusarja “Claudine” teismelisest tüdrukust, kes avastab oma seksuaalsust. Selle tohutult populaarse sarja eest sai kogu au endale tema esimene abikaasa Henry Gauthier-Villars, kes kasutas kirjanikunime Willy, ent ei kirjutanud tegelikult kunagi midagi. Ta palkas heliloojaid muusikakriitika ja variautoreid oma romaanide kirjutamiseks. Colette tegi talle kirjatööd tasuta. Kui naine tahtis avalikku tunnustust “Claudine’i” eest, lukustas mees ta tuppa seniks, kui Colette oli kirjutanud piisavalt palju lehekülgi teksti.
• “Claudine” koosneb neljast romaanist alates tüdruku varajasest teismeeast kuni abieluni, mis lõppeb põlastuse ja petmisega. Claudine on biseksuaalne ning talle meeldib kanda mehe rõivaid. Raamat oli tohutu hitt Prantsuse koduperenaiste ja intellektuaalide seas, nii et tekkisid samanimelised seebid, parfüümid ja isegi sigarid.
• Lisaks biseksuaalsetest naistest kirjutamisele elas Colette ka ise avalikult sel viisil ning tal oli suhteid paljude prominentsete naistega. Tema kõige kuulsamad naisarmukesed olid ameerika kirjanik Natalie Clifford Barney, kes nimetas ennast Pariisi lesbide kuningannaks, ning Prantsuse aadlik ja kunstnik Mathilde “Missy” de Morny, kes oli juhtimisi Napoleoni nõbu. Missy oli tuntud selle poolest, et tal olid lühikesed juuksed ning ta kandis kolmeosalist ülikonda, ehkki see oli tollal sõna otseses mõttes naistele keelatud.
• Kui Colette aastal 1906 Willyst lahutas, ei saanud ta oma raamatute eest autoritasu, kuna autoriõigused olid mehel. Seetõttu teenis ta elatist esinejana revüüteatris, kuid jätkas samal ajal kirjutamist. Tema suudlus Missyga Moulin Rouge’i laval aastal 1907 põhjustas peaaegu massirahutused, nii et politsei tuli kutsuda korda taastama: hüsteerias puritaanid valgusid tänavale ja hakkasid aknaid lõhkuma. See järgnes sündmusele, kui pildistamise ajal lipsas Colette’i rind esinemiskostüümist välja ja paljastas rinnanibu. Rahvas oli naise käitumise pärast niivõrd hullunud, et ta pidi lõpetama kooslelu Missy’ga, ehkki suhe kestis edasi mitu aastat.
• Colette sai oma ainsa lapse 40-aastasena. Tütar sai nime Colette’i järgi, kuid tal oli veider hüüdnimi Bel-Gazou (tõlkes “ilus vulisev/siristav”). Üldiselt arvatakse, et naine oli emana üsna hoolimatu.
• 42-aastasena võrgutas Colette oma 16-aastase kasupoja Bertrand de Juveneli, mis viis aastal 1924 lahutuseni poisi isast. On oletatud, et see andis ainest romaanile “Chéri”, aga pigem põhineb sellel raamat “Roheline nisu”.
• Colette imetles George Sandi nime all oma teoseid avaldanud prantsuse naiskirjanikku Amantine Lucile Aurore Dupinit, kes samuti kirjutas armastuse keerdkäikudest oma rõõmude, raskuste, peavalude ja sensuaalsete naudingutega.
• Colette leidis tõelise armastuse alles 42-aastasena, kui 16 aastat nooremast Maurice Goudeketist sai tema kolmas abikaasa. Kuna Maurice oli juut, sattus ta 1941. aastal natside okupatsiooni ajal Gestapo küüsi. Colette sekkumise tõttu õnnestus mehel küll vanglast vabaneda, ent arreteerimishirm püsis ning tekitas naises suurt ängi.
• Kui Colette 1954. aastal suri, oli ta esimene naine, kellele Prantsusmaa korraldas riiklikud matused. Selleks ajaks oli Colette’st saanud maailma üks tuntuim kirjanik omas žanris.

Tõsielul põhinevale draamale “Colette” (2018) saab kaasa elada filmikanalil TV1000 Premium, mida näeb teleteenusepakkuja TVPlay Home (endine Viasat) vahendusel või suuremate kaablioperaatorite TVPlay filmikanalite teemapakettides.