5 huvitavat fakti „Sõrmuste isanda“ autori kohta

Sel reedel, 11. detsembril kell 21.00 esilinastub filmikanalil TV3 Film autobiograafiline draama “Tolkien“, mis jutustab loomulikult „Kääbiku“ ja „Sõrmuste isanda“ autori J. R. R. Tolkieni elust. Filmis näeme Tolkieni traagilist lapsepõlve ja kasvavat huvi keelte vastu, aga ka tema keelatud armastust ning Esimeses maailmasõjas kogetud koledusi, mis kõik viisid ülipopulaarsete raamatute loomiseni. Siin artiklis toome välja veel 5 fakti hinnatud kirjaniku huvitavast elust.

Haldjate keel sai inspiratsiooni soome keelest

Keelte peale väga andekas John Ronald Reuel Tolkien leidis Oxfordi Exeteri Kolledži raamatukogust soome keele grammatika õpiku. Ta tegi keele endale piisavalt selgeks, et saaks originaalkeeles lugeda „Kalevala“ eepost. Tolkien on tunnistanud, et ka „Sõrmuste isanda“ kuulsa võluri Gandalfi loomist inspireeris meie põhjanaabrite Väinämöinen. Ei saa väita, et kõrghaldjate keel on tehtud soome keele põhjal, kuid kahtlemata on see sellest mõjutatud.

Kaevikupalaviku üks tuntumaid ohvreid

Tolkien teenis Esimeses maailmasõjas. Tihti spekuleeritakse, mil määral mõjutasid sealsed läbielamised tema kuulsate romaanide loomist. Üks, mis kindel, et Tolkien on üks tuntuimaid kaevikupalaviku ohvreid I maailmasõjas kirjanike Alan Alexander Milne („Karupoeg Puhh“) ja Clive Staples Lewise („Narnia kroonikad“) kõrval. Väidetavalt põdes seda riidetäide levitavat tõbe viiendik kuni kolmandik Briti vägedest.

Armastatu inspireeris mitmeid raamatutegelasi

Tolkieni elu armastuseks oli Edith Bratt, kellega Tolkienil keelati enne 21-aastaseks saamist romantilisi suhteid luua. Edithit kirjeldavad allikad kui väikest, saledat ja silmipimestavalt kaunist neidu, kes oli ka muusikaliselt andekas. Seetõttu pole imestada, et neiu inspireeris mitme Tolkieni lugude haldjakaunitari, sealhulgas „Sõrmuste isanda“ keskse haldjaprintsessi Arweni loomist. Eluloofilmis „Tolkien“ mängib nimikangelase südamedaami Lily Collins („Emily Pariisis“), kes on Edithile välimuselt üpris sarnane.

Skandaal viis raamatumüügi pilvedesse

Ameerika kirjastaja Donald Wollheim, väitis et „Sõrmuste isanda“ triloogia autoriõigused pole Ameerikas korralikult kaitstud ja andis 1965. aastal Tolkieni loata ja talle tasu maksmata välja oma versiooni. Sellest sündis suur skandaal, mis tõstis Tolkieni nime ja tema loomingu laiema avalikkuse tähelepanu alla. Veel samal aastal andis Tolkieni kirjastaja Ameerikas välja ametliku pehmekaanelise versiooni, mis autori seal kultuskirjaniku staatusele tõstis. Ameeriklaste vaimustus kandus omakorda üle teistesse riikidesse.

Enim teeniv lahkunu

1973. aastal surnud kirjanik jätkab perekonnale raha teenimist. Pole ka imestada, sest näiteks eesti keelde jõudis „Sõrmuste isanda“ triloogia alles 1998. aastaks. Filmilinale jõudis triloogia esimene osa „Sõrmuse vennaskond“ alles 2001. aastal ja sealt edasi oli Tolkien 2010. aastani pidevalt enim teenivate surnud kuulsuste edetabeli esikümnes 7-50 miljoni dollariga aastas. Tema varade väärtuseks on hinnatud 500 miljonit dollarit, kuigi oma eluajal nägi ta sellest vaid killukest.

Autobiograafiline draama “Tolkien” esilinastub kanalil TV3 Film sel reedel, 11. detsembril kell 21.00.